Meie kursus algas veebruari lõpus minu jaoks väga maagilises kohas – Palupõhjal. Järgnesid moodulid Mõisamaa Ökokeskuses, Hobukooli Pargis, Hundiallikal, taaskord Mõisamaal ning teekond sai vägeva lõpu Mäepealsel, Saaremaal. Kõik need kohad, kus erinevad moodulid toimusid, mängisid minu jaoks väga olulist rolli terve selle kursuse jooksul – mulle tundus, et igaks mooduliks oli just see kõige õigem koht valitud.
Kohtadest olulisemat rolli mängisid aga inimesed, sest just nemad on minu jaoks selle kursuse suurim väärtus – kursusekaaslased, kursuse läbiviijad Toomas ja Anna ning meie õpetajad. Inimesed, kes kõik on nii erinevad, kuid kellelt kõigilt mul oli ja on jätkuvalt midagi õppida ning enda igapäevaellu kaasa võtta. Tunnen, et ma olen tänu TEA kursusele justkui teise pere endale saanud – me küll ei pruugi suhelda ja näha väga tihti, kuid me teame, et oleme üksteisel olemas ning nõu ja jõuga üksteisele abiks. Imeline on veel see, et kõik, kes kursust alustasid, lõpetasid ka.
Teemad, millest meile kursuse erinevatel moodulitel räägiti ning mida me ka ise praktiseerida saime, moodustasid omavahel imelise terviku. Kõikides teemades oli midagi, mis mind kõnetas, kuid osad teemad puudutasid mind isiklikult kuidagi sügavamalt kui teised. Oli palju globaalselt mõtlemist ning maailma ja muidugi ka Eesti asjade üle arutamist, sealhulgas Eesti pärimuse avastamist, kuid mulle väga meeldis terve selle kursuse juures see, et ma sain isiklikult areneda ja kasvada ning oma sisemiste protsessidega tegeleda – ma tunnen tugevalt seda, et just tänu TEA kursusele on minus alguse saanud muutused, tänu millele omakorda saan ma aidata kaasa sellele, et meil kõigil oleks parem (nii inimestel kui keskkonnal meie ümber). Tunnen, et minu süda on avanenud ning ma märkan ja tunnen taas seda, mille olin vahepeal (täiskasvanuks saades) ära unustanud – ma märkan jälle ilu enda ümber ja seda igapäevaselt; ma märkan seda, et ma tunnen nii palju erinevaid tundeid (ilma seda endale pahaks panemata) ja julgen neid ka väljendada; ma tunnen tõelist tänu ja julgen seda väljendada; saan taas aru, mis on päriselt oluline ehk olen paika saanud oma väärtused, tänu millele julgen kuulata oma südant ja selle järgi tegutseda (tegelikult just tänu sellele, et kuulasin ka veidike juba eelnevalt oma südant, osalesin ma üleüldse TEA kursusel)! Väga palju tundeid selle kursusega seoses on ka sellised, mida ma ei oska sõnadesse panna. Kõige parem viis kogeda on kursusel ise osaleda.
Ma läksin kursusele ka paari unistusega: esimeseks oli see, et minul ja mu perel on ühel ilusal päeval maal põhumaja – sellele unistusele oleme sammukese lähemal ja liigume jätkuvalt selle täitumise suunas ning tänu TEA kursusele on meie kodu projekt (maja koos seda ümbritsevaga) palju konkreetsema kuju võtnud. Teiseks päris suureks unistuseks oli see, et mina koos teiste kogukonna liikmetega loon kodu lähedale imelise kogukonnakooli, kus nii minu kui ka teised lapsed õppima hakkavad – see unistus jäi vahepeal magavasse olekusse, kuid alates septembrist, mil ma alustasin õpinguid Tartu Ülikooli magistrantuuris kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekaval, on see unistus minu sees taas ärganud ja tegelen vaikselt jälle selles suunas, et ka see unistus mingi konkreetsema kuju võtaks. TEA kursus andiski just ka palju julgust juurde, et üldse unistada ning tegutseda selle nimel, et mu unistused täituksid.
Olen siiralt tänulik, et TEA kursus loodi ja et just minul oli võimalus just nüüd just nende inimestega seal osaleda. Mu hing heliseb ja mu süda tantsib rõõmust! Võtan oma jagamise kokku ilusa tsitaadiga Marshall Rosenbergilt: What I want in my life is compassion, a flow between myself and others based on mutual giving from the heart.
Avage oma südamed ja imed hakkavad juhtuma!
Keiry
Loe lisaks ka Evelyni ja Anna TEA kursuse kogemusest.
Kui oled huvitatud järgmisel TEA kursusel osalemisest, siis vaata siia.