Gaia Akadeemia TEA kursuse II moodul algas 12. märtsi lõuna ajal, kui enamik meist isegi ei teadnud midagi terminist “eriolukord”. Erinevatel põhjustel ei saanud 4 kursuslast sel korral osaleda ja see tekitas veidi kahetisi tundeid, kuid olukord ei tundunud alarmeeriv. Koroonaviirusesse haigestunute hulk Eestis oli hommikuse seisuga kõigest 11.
Päeva jooksul hakkas selguma erinevaid asjaolusid, mis päädisid õhtusöögi ajal tehtud otsusega, et lükkame mooduli ülejäänud kolm päeva edasi (moodul koosneb neljast päevast). Esimese päeva saime põhimõtteliselt kaetud. Hilisõhtul kuulutas vabariigi valitsus juba välja ka eriolukorra. Kui enne seda olid veel õhus kahtlused, kas tegime ikka õige otsuse, siis eriolukorra väljakuulutamise järel tundusid tehtud valikud õiged.
Kui aga läheme aga uuesti veidi ajas tagasi ja alustame 12. märtsi lõunal, siis II mooduli märksõnaks olid erinevad kogukonnavormid üle Eesti. Plaan oli rääkida linnaaedadest ja kogukondadest, mis tekivad nende ümber Tallinnas ja Tartus, tahtsime külastada ja tutvuda Lilleoru eluoluga, Tartus oli meil plaanis külastada umbes mustmiljonit erinevat põnevat kogukonnaalgatust, sotsiaalset ettevõtet, linnaaianduse ala jms.
Aga läks nii, et jõudsime külastada vaid Lasnamäge ja seal asuvaid aedasid- Laagna ja Pae. Lasnamäe ajalugu, linnaaedasid, Lasnaidee algatust ning muud huvitavat tutvustas meile Anton Küünal, kes rääkis nii põnevalt, et isegi kohalikud elanikud tulid meie tegevust uudistama. Eks me olime paras vaatepilt ka- seljakottide ja suure Lasnamäe kaardiga varustatud turistiohtu seltskond, keda saatis veel ka professionaalne kaameramees. Katsu siis sellistest mööda kõndida neist välja tegemata.
Tõsiselt lahe oli asja juures see, et lisaks linnaaedadele saime tutvuda ka Lasnamäega- linnaosaga, mida keegi meist tegelikult enne seda eriti ei tundnud. Aga sellisest huvitavast ajaloolisest ning linnaplaneerimise vaatenurgast. Kui muidu on Lasnamäe lihtsalt Lasnamäe- mingi suvaline magalarajoon, siis nüüd lisandus sellele mahlakust, värve, nüansse ja taustastoori, mis paneb paremini mõistma seda, miks Lasnamäe on täna see, mis ta on. Ei teadnud, et Lasnamäe võib olla huvitav…
Lasnamäelt liikusime edasi Kadriorgu, Gaia kooli, mida tutvustas meile kooli juhataja Marit Otsing-Saar. Päris põnev on sellele nüüd tagasi vaadata, kui kõik Eesti koolid on interneti vahendusel koduõppel. Nimelt rääkis Marit meile just sellest, et on aeg muuta täielikult kooli kontseptsiooni ja toimimist, ning avaldas lootust, et ehk saadakse peale seda koduõppe kogemust aru, et lapsed tegelikult ei peagi koolis “käimiseks” koolis käima. Gaia kool ja selle süsteem olid väga inspireerivad ning sellise kooliga tutvumine tekitas nii mõneski TEA kursuslases pingelanguse tunde, kui mõistis, et seal õppivad lapsed ei pea kogema seda “õudust”, mida nemad oma kooliaastatel. Et on võimalik luua koole, mis on lapsesõbralikud ja individuaalset arengut toetavad. Muidugi jõudsime ka sinna, et erinevad lapsed vajavad erinevat keskkonda ja mõni laps on väga õnnelik ka tavapärases koolisüsteemis, aga hea on, et ka nendel lastel, kes tavasüsteemi ei talu, on olemas nüüd toetav koht.
Kui kooliga tutvumine tehtud, siis lõpetasimegi päeva II mooduli ülejäänud päevade edasilükkamisega määramatusse tulevikku. See on ka omamoodi huvitav kogemus seekordsele grupile- kuidas läbida TEA kursus paralleelselt kriisiolukorraga. Kui kursuse eesmärk on anda inimestele ülevaade tervikliku eluviisi tööriistadest, mis aitaks luua teistmoodi maailma, siis kas pole mitte just õige aeg seda teha keset suuri muutusi, sest selge on see, et nii nagu varem, edasi minna ei saa. Süsteem, milles me praegu elame ei ole kestlik ja me vajame teadmisi, mis aitaks meil mõelda ja tegutseda kogukondlikult, jätkusuutlikult ning loomulikkusega kooskõlas.
Lõppu on vist popp praegu lisada, et peske käsi ja hoiduge rahvarohketest kohtadest. Aga ma nii popp pole ja lisan hoopis, et mõtisklege ühenduse, kogukondlikkuse ja win-win mentaliteedi olulisuse üle 🙂 Jah, koroonaviirus on päriselt ka suur probleem paljudel põjustel, kuid samamoodi olid enne, on nüüd ja jäävad olema, peale koroonaviirust, väga suureks probleemiks kliimakriis, emotsionaalne üksindus, vaesus, ületarbimine, diskrimineerimine jms. Palun ärgem unustagem väga kirglikkult hoolimast ka nende probleemide lahendamisesse panustamisest.