Juhendajad

Olen viimased 25 aastat teadlikult püüdnud aru saada loodusest, inimesest ja evolutsioonist. Sellel teekonnal olen õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat, arendanud Eestimaa Looduse Fondi, vaimustunud Elisabet Sahtourise suurepärasest evolutsiooni loost ehk raamatust “Maailmatants”, mille koos kaaslastega ka eesti keelde tõlkisin ja sel teemal ka hulga loenguid pidanud. Olen üks ökokogukondade liikumise ja Gaia haridusprogrammi Eestisse toojatest ja siin juurutajatest. Olen õppinud ja läbi viinud palju grupiprotsesse, eelkõige avatud ruumi meetodil, aga lähtudes ka põlisrahvaste tavadest ja viimase aja loovjuhtimise meetoditest.

Õpetan noori Gaia Koolis ja Tallinna Vabas Waldorfkoolis ning kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrante Tartu Ülikoolis.

Ma sündisin loodusteadlaste perre ja olen seetõttu lapsest saadik ümbritsetud teaduse tegemisest ja looduse uurimisest.See on määranud ka minu haridustee, 2005 aastal kaitsesin doktorikraadi ökoloogia erialal, ma uurisin oma õpingute vältel taimkatte arengulugu Eestis. 2013. aastal ilmus mul koos kolleegidega artikkel, milles me näitame, et viimase 4000 aasta vältel on inimtegevus olnud Eesti metsade struktuuri kujunemisele olulisem faktor kui kliima. Selle artikli ilmumise järel hakkasn mõtlema, et kui pronksi aja inimesed, keda oli paarsada tuhat eesti aladel, mõjutasid meie taimkatet nii olulisel määral, siis milline on veel tänapäevane mõju taimestikule. Mulle tundub, et kuni tööstusrevolutsioonini, oli inimene pigem ökosüsteemi osa ning meie keel ja kultuur on arenenud koos sellega. Pärast fossiilkütuste kasutuselevõttu on inimene kaugenenud loodusest ning mõjutanud meie keskkonda määral mis ohustab meie liigi tulevast eksistentsi. Sellisele tõdemusele jõudnuna, otsustasin muuta oma tegevuse kurssi ning olen asunud rohkem tegutsema säästva arengu hariduse valdkonnas, et oma teadmisi ökoloogiast rakendada paremal viisil inimühiskonna käitumis muutmiseks.

Gaia Akadeemias juhendan ökoloogia valdkonnas.

Olen pea 20 aastat olnud Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur, kuid 2021. aastal tegin oma elus kannapöörde ning asusin juhtima Rakvere Riigigümnaasiumi – kooli, mida on võimalik luua nullist ja mis avab oma uksed 1. septembril 2022.

Ülikoolis andsin loenguid ning juhendasin tudengeid nii ökoloogia, ökosüsteemihüvede, jätkusuutliku arengu hariduse kui ka maailmahariduslikel teemadel. Kunagi tulingi ülikooli õppima loodusteaduslike ainete õpetajaks, kuid siis tajusin, et ma ei soovi „alluda“ sellisele õpetamisstiilile, mis nõukogude aja pärandina veel kasutusel oli, siis loobusin õpetajaametist ning pöördusin teaduse tegemise poole. Olles teinud omajagu aega teadustööd ning käinud maailmas ring kogemusi saamas, jõudsingi ma ringiga tagasi õpetamise juurde. Olen läbinud EDE (Ecovillage Desing Education) kursuse, lisaks osa saanud mitmetest maailmahariduslikest õpitubadest, üha enam koolitan ka ise just nendes valdkondades. Mind kõnetab väga, kuidas õpetada ja pea-süda-käed õpetamise ideestik, ja lähtuvalt minu taustast, mitte ainult puhaste loodusteaduslike ainete kontekstis, vaid luues seoseid erinevate aspektide (ökoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, sotsiaalsed) vahel, et oleks nähtav tervikpilt, mitte fragmendid, et elu meie ümber oleks hoitud. Selle kõige juures on mind kasvatanud ka paariaastane töö Keskkonnaministeeriumis keskkonnateadlikkuse nõunikuna.

Gaia Akadeemias panustan ökoloogia suunal, püüdes mitte ära unustada teisi Gaia haridust puudutavaid aspekte – majandust, suhteid ja kultuurilist tausta.

Hariduse poolest oman magistrikraadi ärijuhtimises Audentese Ülikoolist. Minu huvi väärtuspõhise ettevõtluse suunas algas kokkupuutest sotsiaalse ettevõtlusega. Olen hingelt uudishimulik algataja ja eestvedaja. 2009. aastal asutasime sõpradega sotsiaalse ettevõtte Tagurpidi Lavka MTÜ, mida juhtisin 10 aastat. 2012. aastal olin üks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku rajajatest Eestis. Sotsiaalse ja jätkusuutliku ettevõtluse teemal olen olnud külalislektoriks EBSis ja Tallinna Ülikoolis ning jooksvalt olen Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis. Olen osalenud mitmetes kohalikes ja rahvusvahelistes projektides sotsiaalse ettevõtluse mentorina ja eksperdina. Säästva arengu koolituse Gaia Education: Design for Sustainability läbisin 2011. aastal Eestis. Elasin ja tegutsesin 6 aastat teadlikus kogukonnas Väike Jalajälg, olles muuhulgas ka kohaliku kogukonnakooli (Gaia Kooli grupi) eestvedaja ning õpetaja kogukonna lastele. Jätkusuutliku majanduse ja ettevõtluse teemadel koolitamist olen teinud üle kümne aasta. Praegusel ajal tegutsen muuhulgas ettevõtluse ja majanduse õpetajana gümnaasiuminoortele ning arendusjuhina Märjamaa Gümnaasiumis.
Gaia Akadeemias tegutsen projektijuhina, kestliku majanduse aspekti juhendajana ning ühistarkusega juhtimise teemal koolitajana.

Minu pädevused on keskkonnaharidus ja loodusehitus. Olen tehnikamagister ja telekommunikatsiooni insener (TTÜ). Lisaks olen õppinud Gaia Hariduse koolitajaks (Šotimaa, Findhorn), läbinud koolituse “Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine“ (EKA). Juhin sotsiaalset ettevõtet Equilibre, Järvamaal Hobukooli Pargis. Säästva eluviisi ja looduslikest materjalidest ehitamise juurde jõudsin tagasi 2002. aastal, kui taasehitasin üles kaks vana palkmaja. Järgnevalt õppisin savimaja ja põhumaja ehitust ning täiendasin end Šotimaal Findhornis EDE koolitaja õppes – “EDE training of trainers.“ Sealt alates olen tegelenud nii enda kui teiste koolitamisega ökoloogilise ehituse ja säästva arengu valdkonnas. Rohkem kui 15 aasta jooksul on minu praktilistel koolitustel osalenud nii lastegrupid, noored kui täiskasvanud, sealhulgas erivajadustega inimeste ja töötute rühmad. Hariduskoostöö on aktiivne ka EKA, Tallinna Ülikooli ning Eestimaaehituse ühinguga.

Gaia Akadeemias toetan tervikut ökoloogilise ehituse valdkonna juhendajana.

Olen aednik ja kogukonna elu toetaja. Olen üks ökokogukonna Väike Jalajälg algatajaid ning olnud mitmeid aastaid aktiivne Eesti ökokogukondade liikumise edendaja. Samuti olen elanud Rootsis Ängsbacka kogukonnas. Permakultuur ja ökokogukondlik eluviis on mind väga huvitanud viimased 10 aastat. Olles hariduselt ja eelnevalt töökogemuselt seotud sotsiaalteaduste ning soouuringutega, köidavad mind väga ühiskondlikud protsessid ja kogukondade sotsiaalne jätkusuutlikkus. Igapäevaelus algatan ja toetan projektide läbi viimist nii Ängsbacka kui Väikese Jalajälje kogukondades. Lisaks viin läbi looduspärase aiapidamise ja kogukonna arendamise koolitusi ning panustan meie aias kogukonnale mahetoidu kasvatamisega.

Gaia Akadeemias olen tegev permakultuuri koolitajana ning löön kaasa õppekava kujundamisel.

Mind on loodus paelunud juba lapsest saati, käisin palju matkamas ja sain ka vanemate kõrvalt näpud mulda pista. Huvi elu ja maailmas toimuva suhtes viis mind Tartu Ülikooli õppima ökoloogiat ja elustiku kaitset. Magistrikraadi omandasin bioloogia erialal mükoriisa seeni uurides. Mulle tundus, et teadus jääb liiga teoreetiliseks ja tekkis soov oma kätega ise praktiliselt midagi ära teha. Aastal 2010 sain teadlikuks permakultuurist ja järgneval aastal läbisin mitmeid permakultuuri disaini koolitusi. Alates 2012 aastast oleme Liina Järvistega ettevõttes Otse Aiast tegelenud salatite, võrsete ja idude tootmise ja kasvatamisega. Vahepeal käisin kaks aastat Austraalias ja Uus-Meremaal permakultuuri taludes ja ökokülades ning kursustel lisateadmisi kogumas. Olen aastaid tegutsenud aednikuna ja kogukonnaliikmena ökokogukonnas Väike Jalajälg. Minu kireks on põlisseemned ja nende hoidmine ning toitainerikka toidu ja viljaka mulla kasvatamine. Viimastel aastatel olen end täiendanud Eesti Maaülikoolis aianduse eriala magistriõppes ning minu huviks on saanud taastav põllumajandus, agroökoloogia, kestliku põllumajanduse võtted üldisemalt ja selle suunalise poliitika kujundamine.

Olen elukutselt aednik ja olen põhiliselt töötanud Rootsis kus läbisin ka PDC koolituse Richard Perkinsi käe all (2012). Mul on kõrgharidus omandatud keskkonnateadustes ökotehnoloogia suunal (Midsweden University). Olen Eesti Permakultuuriühingu juhatuse liige aastast 2018. 2019 sügisel osalesin Gaia Akadeemia TEA kursuse korraldustiimis ja abiõpetajana Gaia koolitajate koolitusel.

Niikaua kui ma mäletan, on mind alati huvitanud, kuidas kõik töötab. Elutud asjad tundusid alguses natuke vähem hirmutavad ja jõukohasemad, niisiis alustasin oma haridusteed ja tööelu insenerina. Esimeste mäetippude vallutamise järel aga hakkas selgeks saama, et tegelikult huvitab mind telekommunikatsioonist ja it-st rohkem hoopis inimene. Küllap seepärast lisandus mu rollide loetellu järjest enam coachimise, juhendamise ja eestvedamisega seotud tegevusi. Esimese ukse uude põnevasse maailma avasid 2000ndate keskel mulle agiilsed praktikad – IT valdkonna komplekssuse tõttu jäävad klassikalised juhtimismeetodid seal aeglaseks ja kohmakaks. Peagi puutusin kokku ka executive coachinguga ja siit enam tagasiteed polnud. Psühholoogiahuvi on mulle nüüdseks toonud ka transpersonaalse psühhoterapeudi kutse ja täiendan end selle vallas pidevalt. Iseorganiseeruvate tiimide dünaamikast on aidanud paremini aru saada holakraatia ja sotsiokraatia õppimine ja praktiseerimine. Minu huviobjektiks seoses inimestega on autonoomia, ehedus, tööõnn, isiklik areng, motivatsioon, iseorganiseeruvad meeskonnad. Aastast 2018 uurin ja arendan seda kõike eesti viiendas ükssarvikus Pipedrive, kus mu tööks on edasi arendada viise, kuidas ettevõtte sisecoaching saab aidata inimestel kasvada.

Ahto Kaasik (sündinud 30.03.1969) on Eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja ja rahvakultuuri uurija. Rohkem: https://hiis.ee/hiite-maja/ahto-kaasik